Nüüd, kui Eestis on õues juba miinuskraadid ja välja on otsitud talvised joped-saapad-tutimütsid, ongi paras aeg meenutada, kuidas me Korfult kulddiplomi tõime. Pärast edukat osalemist Malaga konkursil 2017. aasta aprillis oli meie dirigendil üks unistus. Unistus, mille ta meile õnnestunult maha müüs - järgmiseks on vaja minna Korfule. Kuigi Hispaania ja Korfu festivalid sattusid üksteisele järgnevatele aastatele, oli ajaline vahe sõitudel siiski peaaegu poolteist aastat. Pealegi, 2019. suvel toimuv Eesti üldlaulupidu on ise sedavõrd suur sündmus, et samasse aastasse ühtegi väliskonkursil osalemist ei olnud mõtet planeerida. Korfu on teatavasti Kreeka saar, kus maailmakuulus loomasõber-kirjanik Gerald Durrell oma lapsepõlve veetis ja mille kohta on ta kirjutanud igas vanuses maailma raamatu- ja loomasõpradele tuntud raamatu "Minu pere ja muud loomad". Muidugi me tahtsime sinna minna! Rahvusvahelisi koorikonkursse korraldav Saksamaa organisatsioon Interkultur oli Korful juba ühe festivali korraldanud ja esialgu oli teist toimuva korda festivali kohta teada vaid kuupäevad. Kui 2017. aasta hilissügisel lõpuks registreerimine avati, oli meie dirigendil küpsenud otsus, et seekord ei lähe ta festivalile mitte ühe, vaid kahe kooriga - Canzone neidudekoor tuleb ka. Kuna Canzone on koos laulnud kauemgi kui Haapsalu Kammerkoor, on nii mõnigi neiu on jõudnud sellisesse vanusesse, et laulab ka juba kammerkooris, samuti on mõnedel kammerkoori liikmetel Canzones laulvad tütred... Kahe koori korraga Korfule saamine lõhnas juba kaugelt tavalisest suurema väljakutse järele. Et sellist reisi oli natuke keerulisem korraldada, on küllap selge, kuid eriliselt suure koormuse osaliseks sai muidugi dirigent. Ta pidi oma energiat jaotama nelja ööpäeva jooksul kahe koori, kolme võistluskategooria, lavaproovide, sõpruskontserdite ja tseremooniate vahel. Seda kõike olukorras, kus koorid elasid kilomeetrite kaugusel festivali toimumise põhikohast, kesklinnast ja edasi-tagasi sõideti korraldaja poolt organiseeritud bussidega. Korfu, euroopalik ja samas nii eksootiline, septembri keskel veel suviselt soe, oli meelitanud festivalil osalema koore kaugelt ja lähemalt. Eestist olid peale Haapsalu kooride osalemas veel Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu segakoor ning üle-eestiline neidudkoor Leelo, mis pakub võimalust neidudel üle Eesti laulda kõrgetasemelises kooris parimate Eesti ning välismaiste dirigentide käe all. Festivalil osales üldse kokku 37 koori, Grand Prix vooru valiti neist vaid viis ja on tähelepanuväärne, et sinna pääsesid nii Canzone kui Leelo, Haapsalu Kammerkoor tegi ka igati tubli etteaste, kuid esialgu polnud me oma tulemuses kuigi kindlad. Nimelt toimus võistlusesinemine sellises helisid summutavas saalis, kus 10 minuti pikkust lavaproovi tehes ei olnud meil piisavalt võimalusi läbikatsetada erinevaid avaloo alguseid. Selleks looks valitud Veljo Tormise laul "Pulmaliste saabumine" on kaunis ja majesteetlik, eriti kui loo alguses "pulmalised" päriselt ka saabuvad, mitte kohe laval valmis ei seisa. Tõsi, viimasel juhul oleks kergem kuulata, millised noodid dirigent laulu alustamiseseks annab ja kas iga häälerühm ka teiste häälerühmadega harmoniseerub... Meie dirigent, kes ühtlasi on ka rahvatantsurühmade juhendaja, on kammerkoori folkloori võistlusrepertuaarile seadnud põnevad väikesed liikumised, mis kindlasti artistlikkuse eest lisapunkte toovad. Kuid tantsida ja laulda on keerulisem kui ainult seista ja laulda. Nii juhtuski, et kardinate vahelt lavasügavusest väljamarssides avafraas just kõige harmoonilisemalt välja ei kukkunud. Kuid ülejäänud 90% esimesest laulust ja ka järgmised neli laulu önnestusid täielikult. Siiski ootasime lõputseremoonial hingevärinal tulemusi, oskamata kuidagi ära arvata, mis karva diplomi meie etteaste siis ometi pälvis. Lootused just väga suured ei olnud. Seda rõõmsamad olime II taseme kulddiplomi ja oma kategooria neljanda tulemuse üle! Folkloorikategoorias oligi seekord kõige rohkem osalejaid -14. Meid edestasid vaid Taist pärit ja arvatavasti professionaalsetest lauljatest koosnev Suanplu koor, Vladivastoki ülimalt efektne lastekoor ja neidudekoor Leelo. Pole paha seltskond! Canzone sai kaks kuldiplomit ja küllap oleks Canzone võinud vaimuliku muusika kategoorias ka võitjaks tulla, kui mitte needsamad Tai professionaalid poleks samas kategoorias osalenud ja pälvinud koguni 7nda taseme kulddiplomi. Üldse osales Suanplu koor kolmes kategoorias, kus kõigis nad ka võidu võtsid. Lisaks osalesid nad ka Grand Prix voorus, mida nii mõnedki kammerkoorikud kuulamas-vaatamas käisid. Seepärast oli meil lõppkokkuvõttes väga hea meel, et kogu konkursi üldvõidu võttis neidudekoor Leelo! Ikkagi eestlased! Leelo-leelo, leelolee... Kuna otselend Korfu ja Tallinna vahel toimub vaid kord nädalas, olime sunnitud pärast festivali veel mõned päevad saarel viibima. Mis sa selle 30-kraadise kuumusega ikka teha oskad - vaatad veidi saarel ringi ja veedad palju aega vees sulistades. Ette tuli ka kambakesi kondamisi ja hulgakaupa hulpimisi, sest koor, see on peaaegu nagu perekond. Siiski tuli see tagasisõidu päev liigagi ruttu kätte ja nüüd, kõledal sombusel novembrikuul jääb vaid üle ohata: "Korfu... sinna tahaks küll tagasi!" Haapsalu Kammerkoori osalemist Korfu rahvusvahelisel festivalil toetasid Eesti Kultuurkapital (Läänemaa ekspertgrupp) ja Haapsalu Linnavalitsus. PS. Ühe äraarvamata hobi kütkesse langesime me kõik ka. Arvasime, et vahetult lennujaama hoovõturaja kõrval hotellis elamine saab olema üks kõrvulukustavalt närvesööv kogemus, kuid tegelikult on kõik vaid suhtumise küsimus: meist said hoopis andunud lennuvaatlejad. No pildistajad ja filmijad ikka ka :) |
AutoridBlogide autoriteks on aktiivsed kooriga seotud inimesed, kellel vähegi midagi öelda on. Arhiiv
October 2018
|