Et millestki tuleb alustada, alustan mootorratturist. Ehk siis, tulin hommikul kl 8 töölt kindla kavatsusega paar tundi enne laagerdamist magada. Selgus, et kõik samamoodi ei arva, nimelt möödus umbes tunni pärast minu aknast erilise mürina ja plärinaga mootorratas - vist eelmises elus äratuskell olnud - ja minu plaan sai kohe poole lühemaks kärbitud. Egas midagi, kui on plaanis minna, tuleb minna.
Teel midagi olulist ei juhtunud. Eriti veel, kui võrrelda Kaivo põneva teekonnaga, mille jooksul ta Kullamaad mitu korda külastas - püsis vist liinil. Taaskord pidin õigest teeotsast mööda kihutama. Kullamaa silt tuleb kuidagi järsku kurvi tagant, kui kohe ei märka, siis on see enne möödas, kui reageerida jõuad. Kohapeal, kui tuttavad autod üles leitud, hakkas kõrva kahtlane vaikus. Tiir ümber Goldenbecki maja teatas, et samas majas tegutsevad perearst ja hambaarst. „Huvitav,” mõtlesin, „kuskohast nad sisse läksid ja praegu hinge ja naeru kinni hoiavad?” Perearsti ust isegi katsusin, hambaarsti oma igaks juhuks mitte. On selge, et ükski mõistlik inimene vabatahtlikult hambaarsti uksest ei sisene. Üllatus number üks oli see, et proov toimus teises kohas. Ei hoidnud keegi hinge kinni, laulsid juba mitu tundi ja täiel häälel. Harjutatavad lood olid varasemast tuttavad, uue koosseisu kõla uudselt mehine, pani kohe ringi vaatama. Ei noh, vanad tegijad kohal ja mõned uuedki seas, mis nii viga laulu harjutada! Üllatus number kaks oli elu sokkides. Siseruumides sokid, õue minekuks võis kingi kasutada. Oleks on küll paha poiss, aga oleks teadnud, oleks ka valmistunud. Pidevalt jahedad jalad tegid häälele teiseks päevaks 1:0 ära. Selle hooaja esimene kontsert Kullamaal oli kirju nagu sügis, kuid kogemused vedasid meid välja. Pole enne märganud, et kogu koor otsustaks apsu täpselt ühtviisi lahendada, nii et see ei tundugi apsuna – selline koostöö väärib kiitust ja näitab, et meil on ühine mõtlemine, hingamine ja vereringe. See oli üllatus number kolm. Õhtusi tutvumis-ja vestlusringe oleme varemgi teinud, aga südaöine tants lõõtspilli saatel oli küll esmakordne ja tegelikult väga vahva. Varsti oleme laia profiiliga laulu- ja tantsukoor! Teise proovipäeva helistikud on läbi aegade madalamad olnud. See ei muuda meie rõõmu koos muusikat teha, parema tulemuse nimel vaeva näha, naljatada ja pisarateni naerda. Iga asi tuleb omal ajal või natuke hiljem. Seekord siis omal ajal, ehk järgmisel kontserdil. P.S Nagu meililistist näha, üritavad kaaslauljad praeguseni Aadama-nimelisi kummituslikke meesisikuid eemale peletada. Aadam-Tuuria jõudis oma tegevusega Mustamäele välja ja võeti pideva öörahu rikkumise eest koos Endel Kellapiga Männi pargis politsei valve alla. Mõnda aega on temast nüüd rahu. |
AutoridBlogide autoriteks on aktiivsed kooriga seotud inimesed, kellel vähegi midagi öelda on. Arhiiv
October 2018
|